Ukubulawa kwabantu ababini, iVC eluqilima kunye...

OONJINGALWAZI NEMIGEWU

Ukubulawa kwabantu ababini, iVC eluqilima kunye 'nokukhululwa' okumangalisayo kweFort Hare

IYunivesithi yaseFort Hare ifumana indlela yokuphuma kumgxobhozo worhwaphilizo, ubuqhophololo kunye nolawulo olugwenxa. Indoda ekhulule le yunivesithi kulwaphulo-mthetho olulungelelanisiweyo kunye neminye iminqweno egwenxa ngusekela-shansela uSakhela Buhlungu. Kwiiveki ezimbini ezidlulileyo, wasinda kwilinge lokubulala elathi lasuba ubomi bonogada bakhe, ukanti usazimisele kwaye uyala ukuzimela. U-ANNELIESE BURGESS usixelela ngakumbi malunga ‘neprojekthi yokukhulula’ enokuba yiplani yawo onke amanye amaziko karhulumente eMzantsi Afrika. Ukuba babenamadoda aluqilima njengale VC.

Image: ANGELA TUCK

INKCAZELO yokuqala kwihlabathi ebonisa ubunzulu nenkohlakalo inkqubo yohlaziyo lweYunivesithi yaseFort Hare (UFH) ibingenjikalanga yangoLwesihlanu ngoMeyi ka-2022.

UPeet Roets ongumanejala wezothutho kule yunivesithi ebesendleleni egodukayo esuka kwikhampasi yaseAlice ngethuba elixakekileyo endleleni esiya eMonti. Wathi xa ebhulula uhola wendlela uN2 osingise eGonubie, kwindawo engaselwandle apho wayehlala khona, amadoda amabini agalele ngeembumbulu kwimoto kaRoets, ambulala, emva koko abaleka ngemoto yohlobo lweVW Polo emnyama emnyama neefestile ezimnyama.

Ibiluqulukubhede olumandla lokujongana ngezikhondo zamehlo nothungelwano lolwaphulo-mthetho oluye lwafunxa ingxowa ye-UFH nalapho usekela-ngqonyela uSakhela Buhlungu ezimisele ukuphembelela isicwangciso sakhe “sokuvuselela” iyunivesiti.

Kwakungekho mathandabuzo okuba uRoets wabulawa ngenxa yokulwa urhwaphilizo kuthungelwano lwezithuthi zeyunivesithi, kodwa ukubulawa kwakhe yayingesosihlandlo sokuqala uthungelwano lolwaphulo-mthetho luguqula izihlunu zabo.

Read this article in English or Afrikaans

Impindezelo

Kwiinyanga ezimbini ezidlulileyo, amakhaya kaBuhlungu nelinye igosa eliphezulu leyunivesithi adutyulwa. Kwaye emva kwenyanga, umzi wegosa eliphezulu lesithathu eMonti wahlaselwa ngamadoda ayexhobe ngemipu. Kudala kucaca ukuba kukho imikhosi enzulu, emnyama eFort Hare, kwaye emva konyaka nje ebekiwe, kwanyanzeleka ukuba uBuhlungu abe nonogada.

UMboneli Vesele ebeyindoda enkulu enoncumo olukhulu. Owayesakuba lijoni elingwanzilile waba ngumkhuseli kaBuhlungu, emkhapha kwiihambo zakhe rhoqo ekhampasini, emkhwelisa ukuya kwiintlanganiso kwaye eqinisekisa ukuba ugoduka ekhuselekile ngorhatya.

Ngorhatya olushushu lwehlobo ebutsheni bale nyanga, kungekapheli nonyaka emva kokudutyulwa kukaRoets, uVesele wadutyulwa wabhubha kumganyana nje osuka kwikhaya likaBuhlungu eAlice.

Kurhaneleka ukuba nguBuhlungu ebekujongwe kuye. UVesele wayesandula ukumehlisa xa amadoda ayexhobile athulula ngeembumbuli inqwelo kasekela-ngqonyela.

Kwinkonzo yesikhumbuzo eyaybuhlungu, uBuhlungu ubalule uburhalarhume bokutyhalela emva ekucocweni kwakhe nemida emininzi elalisiliwa kuyo idabi. Kukho uluhlu olude lwabantu ekujoliswe kubo kwimikhankaso yokuthyolwa, utshilo. Kwaye bonke bakhe badutyulwa okanye ubomi babo basongelwa ngandlela ithile “ngamadoda angaziwayo”.

“Bayasizingela bayasibulala,” watsho, “akwenziwanga nto [ngokubulawa kukaRoets], yiyo loo nto ezi zigebenga zazinethemba lokuphinda zibethe, ngoku nguMnumzana Vesele, ibhokisi elandelayo eza kuphuma effort Hare iya kuba ngowam."

Kodwa wahlala eqinile. Kwiintsuku ezithile emva kwelinge lokubulala, wathi kwiintatheli ezazibuza ukuba uceba ukuyeka kusini na: “Kutheni ndiza kurhoxa? Kuba ooguluva badubule babulala umntu? Hayi, ayisebenzi ngolo hlobo. ”

“USakhela unomqolo oluqilima,” esinye isifundiswa sandixelela. “Into ayenzayo apha ngumzobo wendlela yokukhulula iziko. Kodwa ifuna ukuzibophelela komntu ngamnye ekuncothuleni uthungelwano lorhwaphilizo oluzinzisiweyo.

“USakhela ujongane ngqo nokufa kodwa akavumi ukuba ligqwala. Uyindoda yamadoda. Kuye, akukhona nje ukulungisa iziko, kumalunga nomqondiso weli ziko likhethekileyo kunye nelifa leenkulungwane zakudala njengento yokubethelela iingqondi ezimnyama."

Peet Roets.
Peet Roets.

Ilifa leziyanya

Ngethuba kuqeshwa uBuhlungu kweyoMdumba ka-2017, le yunivesithi yayisengxakini kakhulu. Iphalele. Izakhiwo zayo ziyadilika. Iphenjelelwe yingxwabangxwaba kunye nolawulo olugwenxa kwaye iqhwaleliswe lurhwaphilizo oluxhaphakileyo.

UBuhlungu unerekhodi elibalaseleyo kwezemfundo. Ukhe wabamba izikhundla eziphezulu kwimfundo ephakamileyo eWits nakwiDyunivesithi yasePitoli, waze phambi kweFort Hare waba ngumphathi wezifundo zoluntu kwiYunivesithi yaseKapa.

Wenza isibhambathiso sokuqhawula uthungelwano lolwaphulo-mthetho kwaye abuyisele ulawulo eyunivesithi, kodwa unyaka wakhe wokuqala zisuka wawuchitha umlilo. Ngenyanga ka-Okthobha, le khampasi yaqhushumba zizidubedube zoqhankqalazo lwabafundi malunga nokucinywa kwamanzi, umbane kunye nokucima i-wifi kwakunye nezibonelelo zeNational Student Financial Aid Scheme (NSFAS).

Ekuqaleni kuka-2018, umbono kaBuhlungu wawuqala ukuhlangana. Kwintetho yakhe xa wayevula unyaka wokufunda, wasebenzisa ibali lebhayibhile ukuthumela umyalezo kwabo baqhwalelisa ngokwasezimalini eli ziko, kodwa nakubafundi nabasebenzi malunga nelifa lebhongo lelo ziko nokuzibophelela kwakhe ekulibuyiseleni kwakhona. indawo yayo efanelekileyo.

Ibali lithetha ngoNabhoti, owayenesidiliya kufuphi nebhotwe likaKumkani uAhabhi. UAhabhi ufuna isidiliya sikaNabhoti aze amnike isithembiso, kodwa uNabhoti akafuni ukuwushiya loo mhlaba. “Esi sidiliya ndasizuza kookhokho bam. Makube lee ngeNkosi ukuba ndikuyeke ube nayo!” UNabhoti uxulutywa ngamatye afe, nto leyo evumela uAhabhi ukuba angene esidiliyeni. Akakholiswa uThixo waze wathumele isigidimi kuAhabhi esithi: ‘Kuyo kanye apho izinja zilixhaphe khona igazi likaNabhoti, zolixhapha igazi lakho!’”

Kwakukho omnye umyalezo ofihlakeleyo: UBulunghu wayekulungele ukufa ukuze asindise umphefumlo weFort Hare. Nangona oko kusenokuba kwakungathethwa nto ngelo xesha, kwabonakala kwiminyaka embalwa elandelayo xa kwaqalisa iinzame zokuphelisa ubomi bakhe.

IFort Hare ekuqaleni yayiyinqaba yaseBritani kwiimfazwe zomda phakathi kwamaNgesi namaXhosa ngenkulungwane ye-19. Ngo-1839, uNkosi uTyali, unyana weKumkani yamaXhosa uNgqika, wanikela ngeehektare ezininzi zomhlaba kwiKholeji yaseLovedale, eyayilawulwa ikakhulu ngabafundisi baseSkotlani. ILovedale yanikela ngomhlaba wokuseka iKholeji yaseMzansi Afrika ngo-1916, yaze emva koko yaba yiFort Hare, iziko lemfundo ephakamileyo eligcwele abantu abamnyama nelitsale abafundi abasuka kwilizwekazi liphela.

Abo bafunda eFort Hare baza emva koko baba ziinkokeli zamazwe nguKenneth Kaunda, Seretse Khama, Julius Nyerere, Robert Mugabe kunye noJoshua Nkomo. Kwaye, ngokuqinisekileyo, isihlenga eside sabemi boMzantsi Afrika abamnyama abaziwayo, kuquka uGovan Mbeki, Mangosutho Buthelezi, Robert Sobukwe kunye noDesmond Tutu.

UNelson Mandela no Oliver Tambo badibana eFort Hare. Baseka i-ANC Youth League apho (kwaye ekuvaleni okuhle kwesangqa, ngo-1991, u-Oliver Tambo waba yintshansela ye-alma mater yakhe endala).

Sakhela Buhlungu.
Sakhela Buhlungu.
Image: GALLO IMAGES/ALAISTER RUSSELL

Ukutyhala kakhulu

Oyena ndoqo wesicwangciso sohlaziyo lukaBuhlungu yayikukubamba ubuqhophololo, buqhophololo obo obabubotshelelwe eFort Hare. Wayeza kufuna imali engena kwiipokotho ze-mafia yethenda ukuze adale iingxaki ezifana nemeko embi yezibonelelo zokufundisa, iilabhoratri kunye neendawo zokuhlala zabafundi.

Isandi sokuwa ngamandla soqala savakala ngo-2018 kunye neemeko zobuqhetseba ezinxulumene nezivumelwano zokucoca kunye neenkonzo zegadi, indawo yokuhlala yabafundi kunye nokugcinwa kunye nokulungiswa kweenkqubo zomoya. Ekuhambeni kwexesha, ukukhanya kwaqalisa ukuqaqamba nakweminye imimandla emnyama “izityholo zolawulo olugwenxa ekunikezelweni kwezidanga zewonga, ukuphathwa gwenxa kwemali nokufunwa kwabasebenzi bakarhulumente ukuze bafundelwe kwiinkqubo zamabanga ahlukeneyo ngumntu ukuze kungenelwe yena,” njengoPhando Olukhethekileyo. Iyunithi yentlawulo yeyunithi (SIU) uyibeke.

Kodwa yayingelorhwaphilizo kuphela. Kwakukho iingxaki ezinzulu ngolawulo kunye nenkqubo yezemfundo.

Unyaka ka-2018 ibingunyaka wokutyhala kakhulu ngokuchasene ne-ajenda yohlaziyo. Kubekho uqhankqalazo lwabasebenzi oluthathe iiveki ezintandathu olwathi lwanqumamisa ukusebenza kweyunivesithi, kwaye ingxaki yolawulo kwibhunga, iqumrhu elilelona qela lithatha izigqibo kule yunivesithi, liphuma phantsi kolawulo. Ngo-2019, iqela elincinane elaqhekekayo lazama “ukubhukuqa” ngokuzibhengeza njengelinye ibhunga.

Kwakhona, uBuhlungu neqela lakhe labaphathi abazange bazilungiselele. Ngesi sihlandlo utsalele umnxeba kwisebe lemfundo ephakamileyo likazwelonke. Imisebenzi yebhunga yafakwa phantsi kolawulo, kodwa usekela-shansela kunye nabaphathi bakhe babengekho. Yayiyinto engaqhelekanga, kodwa yamvumela uBuhlungu ukuba aqhubele phambili nenkqubo yakhe yohlaziyo. Kwakhona kwaqeshwa umvavanyi ukuba azijule nzulu kwiingxaki zaseFort Hare aze aqulunqe ingxelo.

Ibuyele kwisimo sangaphambili

Kwiinyanga ezilishumi elinesibhozo emva koko, ngoNovemba ka-2020, uBuhlungu wabhengeza kuTwitter wathi: “Kusemthethweni. IYunivesithi yaseFort Hare ayisekho phantsi kolawulo!”

Izinto zazibuyela esimeni kancinci kancinci. Ibhunga elisebenzayo lalikhona kwaye ingxelo yomvavanyi yayiphezu kwetafile, umxholo wayo uqinisa isikhundla sikaBuhlungu. Ngaphandle kokuqinisekisa okucacileyo - ukuwohloka kwezibonelelo kunye “nemeko eyothusayo” yeendawo zokuhlala zabafundi - iqaqambise ubuthathaka beziseko zolawulo kunye nemigaqo-nkqubo ephelelwe lixesha.

Le ngxelo ifumene oku kulandelayo: “Imeko yentlalo noqoqosho kunye neenguqu zezopolitiko zengingqi zibe negalelo kulawulo lweziko kunye neengxaki zolawulo [kodwa] ngaphakathi nangaphandle kweyunivesiti, kubonakala kukho inkolelo yokuba, okokuqala, i-UFH ubutyebi bezoqoqosho."

Oyena ndoqo walo mbandela.

UBuhlungu uyibeke elubala le midla kwiphephandaba Daily Dispatch: “Ewe, bekukho izinto ezincinci ezolatha abantu ngaphakathi, kodwa eyona inkulu yinkululeko kubo bonke ibiyeyabantu bangaphandle. Bobabini abantu kwiinkampani zabucala, ababoneleli ngeenkonzo, kwaye ndizimisele ukutsho abanye abezopolitiko ... abanye abezopolitiko abanxulumene noshishino."

Uzimisele ukulwa ubuqhetseba

Kule minyaka mibini idlulileyo, iprojekthi yenguqu kaBuhlungu ifumene umtsalane wokwenene. Amatyala amaninzi okukhwabanisa aqala ngo-2018 afika kwi-front-burner. Kwinyanga yoMsintsi ophelileyo, uMongameli Cyril Ramaphosa ugunyazise i-SIU ukuba iqwalasele izityholo zorhwaphilizo nolawulo olugwenxa, igxile kwiikontraka ezine, ubuqhophololo malunga nokunikwa kwezidanga zewonga, kunye nemisebenzi ye-NSFAS.

Iyunivesiti iphinde yagxotha kwaye yatshutshisa unjingalwazi waseNigeria u-Edwin Ijeoma ngokubhalisa ngokungekho sikweni kunye nokwamkela abafundi ababini abangayifeziyo imigaqo. Iingxelo zamajelo eendaba zithi, omnye wabo bamkelwe ngobuqhophololo yinkulumbuso yeMpuma Koloni uOscar Mabuyane, nangona iyunivesithi ingazange ikuqinisekise oku. Ezinye zezityholo atyholwa ngazo zezokuba webe imali ephaya kwi-R5 yezigidi zeerandi (R5 million) ngezifundo neenkqubo ezingagunyaziswanga kumaqumrhu karhulumente weMpuma Koloni nakwindlu yowiso-mthetho.

Mboneli Vesele.
Mboneli Vesele.

Uxanduva

Enye yeempumelelo zolawulo lukaBuhlungu ibe yeyona projekthi inkulu eMzantsi Afrika yolwakhiwo lwezindlu zabafundi, indawo eneebhedi ezingama-2,047 egqitywe ekupheleni kowama-2020.

Ugxa wakhe ofundisa eyunivesithi uthi: “Utshintsho apha luye lwaphawuleka.” Yena kunye neqela elimngqongileyo, uninzi lwabo abaqeshwe kutsha nje, baye bawuphakamisa ngokupheleleyo umdlalo wezemfundo.

"Kwaye yonke into ivakalelwa kwaye ibonakala yahluke kakhulu kwiminyaka emihlanu eyadlulayo. Kukho amanzi emithonjeni, kwaye imiyezo ayiselomhlaba oyinkangala. Intle kakhulu. Le yikhampasi enkulu, entle enezakhiwo zembali. Kuyo yonke indawo ngoku unokubona ukubuyiswa kusenzeka kuba imali isetyenziselwa oko bekujoliswe kuko.

"Kodwa into eyenzekileyo apha yiprojekthi engenakulinganiswa. Yiplani yawo onke amanye amaziko kweli lizwe. UBuhlungu uyibonisile indlela engakhawuleziyo kwaye akukho lula. Kuya kufuneka ubeke kwi-slog enzima kakhulu yokufumana iinkqubo ezichanekileyo kunye nemigaqo-nkqubo ukunyanzelisa uxanduva."

Malunga nokubaluleka kohlaziyo lomgaqo-nkqubo, Buhlungu says: “Ukuba ufuna ukwenza ububi kuqala udala uthuli; kufuneka kungabikho migaqo, migaqo-nkqubo, iinkqubo ... ulawulo maluqhawuke emva koko lube lolukhululekileyo kubo bonke."

Isibindi sengonyama

Omnye umntu osebenza naye wongezelela esithi: “Ekugqibeleni, yonke into ixhomekeke kwinto enye. Masithi ufuna ukukhulula iziko ngempumelelo, ncothula uthungelwano lolwaphulo-mthetho kwaye umelane nooguluva abasebenza kumaziko karhulumente; kufuneka ube nesibindi njengengonyama.

“Ukubulawa kwabantu kuxhaphakile eMpuma Koloni. OoCeba, iinqununu zezikolo, amabhunga olawulo ezikolo - kuyo yonke indawo kukho imali yokubiwa, abantu bayabulawa. UBuhlungu ngoyena mntu uphakamileyo apha okwenzekile, kodwa ayinguye yedwa. Kodwa akoyiki yaye ukhaliphile. Uyindoda enenjongo ephezulu, ekhupha le yunivesithi kuqoqosho lwe-mafia kwaye ethe chu ekhokela eli iziko elibuyisele ilifa lalo njengesiseko solwazi nokufunda."

 

This article was translate from English by Dr Zameka Sijadu.

♦ VWB ♦


BE PART OF THE CONVERSATION: Go to the bottom of this page to share your opinion. We look forward to hearing from you! 

Speech Bubbles

Om kommentaar te lewer op hierdie artikel, registreer (dis vinnig en gratis) of meld aan.

Lees eers Vrye Weekblad se Kommentaarbeleid voor jy kommentaar lewer.